Mõttekoht

Naisteleht / Õhtuleht Kirjastus AS

Elu on pidevas muutumises ning seetõttu pole midagi hullu tundes, et kõik on kokku jooksnud ning enam edasi minna ei oska. Naistelehe podcast Mõttekoht püüab aidata neist olukordadest võitjana välja tulla. Igal nädalal pakume võimaluse võtta hetke mõtlemiseks keskendudes siin mõnele olulisele päevakajalisele teemale, mille aitab lahti harutada oma valdkonna spetsialist. read less
Health & FitnessHealth & Fitness

Episodes

Mõttekoht, Osa 127: Kogemusnõustaja: "Üksildustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik"
20-12-2022
Mõttekoht, Osa 127: Kogemusnõustaja: "Üksildustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik"
„Üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik, peab lihtsalt endale olukorda teadvustama ja vaatama, et ehk saab ka kuidagi teistmoodi,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Kristiina Pomm, kes on põdenud pikaajalist depressiooni ning kellele pole võõrad ka pühade ja aastaaegadega seonduvad depressiooniepisoodid. „See, kuidas jõuludele mõeldes kipub üksindus ja kurvameelsus peale tulema, on mulle väga tuttav tunne,“ tunnistab Kristiina, kellel pole ei vanemaid ega peret. „Ikka tuli pähe mõte, et kus ja kuidas ma siis neid pühi veedan ning tõdemus, et kellegagi pole kuus olla, tekitas suurt kurbust,“ kirjeldab ta. Kuid eelmisel aastal otsustas naine, et üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik – end on võimalik tunda ka kuidagi teisiti. Kristiina otsustas, et ees ootavad tema senise elu parimad jõulud, käis jalutamas, tegi endale head süüa ja nautis kogu pühadeaega. „Lihtsalt tuleb püüda kogu olukord enda kasuks pöörata,“ julgustab naine, et oma mõtetega saame me oma meeleolu kasvõi natukenegi suunata. Mida tähendab pikaajaline depressioon, millega Kristiina on elu jooksul rinda pistnud, mida teha hooajalise depressiooniga, mis on depressiooniravis oluline, kuidas aidata end ja oma lähedasi ning kuidas oma vaimset tervist hoida, sellest kõigest värskest saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
Mõttekoht, Osa 125: Kui suhted emaga katkevad: „See oli šokk. Tundsin end nähtamatuna.“
06-12-2022
Mõttekoht, Osa 125: Kui suhted emaga katkevad: „See oli šokk. Tundsin end nähtamatuna.“
„See pani mu enesehinnangule päris suure hoobi. Tundsin end põrandalapina, kelle peal jalad puhtaks pühkida ning seejärel edasi minna,“ meenutab kogemusnõustaja Reili Kang tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht päeva, mil selgus, et tema ema ei soovi temaga enam suhelda. Reili meenutab, et kõik sai alguse tema venna surmast. Järgnenud leinaga tuli iga pereliige toime omal moel, kuid see oli põhjus, miks tema ja ema suhted läksid viimaks nii halvaks, et nad pole omavahel kolm aastat suhelnud. Mõistagi oli tekkinud olukord naisele korralik šokk, sest pere oli tema jaoks kogu elu olnud ülioluline. Naine langes musta auku, sest tundis, et ta pole millekski piisav ükskõik, kuidas ta ka ei pingutaks. „Ma pole mitte keegi, olen täiesti nähtamatu,“ meenutab Reili. Ta ei tulnud omadega ise toime ning läks abi otsima nõustaja juurde. Teraapiaseanssidel mõistis naine, et asi pole temas, vaid selles, et ema toimetulekus leinaga. Reili püüdis emaga kõnelda nii ja teistviisi. Ebaõnnestunult. Kuigi emaga suhted pole taastunud, et tema süda vähemalt rahul: tema tegi suhete parandamiseks enda poolt kõik võimaliku. Nüüd ulatab ta abikäe omakorda neile, kellel peredes suhted sassis. Ja neid pole meie ümber sugugi vähe. Mis võib olla peresuhete katkemise põhjuseks, kas seda saab ennetada, kui paljusid inimesi see mõjutab ning kas sassis suhteid on võimalik taastada, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
Mõttekoh, Osa 123: Karjäärinõustaja: „Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks“
22-11-2022
Mõttekoh, Osa 123: Karjäärinõustaja: „Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks“
„Töö ja armastus võiksid elus käia rohkem käsikäes. Töö ei ole mingi eluväline asi, mis tuleb hambad ristis kuidagi suure vaevaga ära teha. See on inimest toetav ja oluline külg tema elus,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht karjäärinõustaja ja karjääricoach Monika Larini, et tööga rahulolemise nimel tasub astuda teadlikke samme. Teadlikud sammud tähendavad muuhulgas ka seda, et kui tööga ei olda rahul, tuleb mõelda mida saaks teha olukorra parandamiseks. „Kui me ühel hetkel saame aru, et olemasolev töö ei anna seda, mida ootame, siis on tarvis tööelus midagi muuta. Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks,“ toonitab ta ja soovitab sellistel hetkedel mõelda, mis on see, miks tööleminek on vastumeelne. „On need igapäevased tegevused? On see töökoha asukoht ning logistika sinna? On need inimesed, kellega igapäevaselt on tarvis koostööd teha?“ loetleb karjäärinõustaja ja soovitab analüüsida, kas ning kuivõrd olemasoleval töökohal on võimalik muret valmistavaid punkte muuta. Ta on kogenud, et sageli võib probleemi põhjus peituda mõnes väga väikeses praktilises asjas. Üleüldse on tema sõnul kasulik aeg-ajalt oma töise elu peale süvitsi mõelda. On küll inimesi, kes on võimelised elu lõpuni töötama ühes ja samas kohas või kelle isiklik muutuste kaar langeb kokku tööl toimuvate muutustega ning vajalikud võimalused enesearenguks kaasnevad kõige sellega. Enamasti on aga nii, et inimene muutub elu jooksul ja sellega seoses muutub ka see, mida ta erinevas elu etapis töölt ootab. „Muutub ka see, mil moel me oleme nõus töösse panustama ja mida me oleme oma muust elust töö nimel ära andma,“ möönab ta, et muutused on ka töises elus möödapääsmatud. Kuidas aga suhtuda tööalastesse muutustesse, millised on märgid, et need tuleb kindlasti ette võtta, kuidas tulla muutustega kaasnevate hirmudega ning millist abi selle kõige juures pakub karjäärinõustaja, sellest värskes podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
Mõttekoht, Osa 122: Kui pikaajaline abielu saab lõpu: kust leida elujõudu edasiminekuks?
15-11-2022
Mõttekoht, Osa 122: Kui pikaajaline abielu saab lõpu: kust leida elujõudu edasiminekuks?
„Ma ei saanud aru, kas see on uni, või toimub see päriselt. Ma ei olnud mitte kunagi mõelnud, et see võiks üldse juhtuda,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja perekonstelöör Merle Meitus päeva, mil lõppes tema 31 aastat kestnud abielu. „Ma ei tundnud enam oma maailma ära. Ma ei osanud selles enam olla ega käituda, kõik oli äkki ebaturvaline,“ kirjeldab Merle šokki, kui tema abikaasa otsustas tema juurest ühtäkki päeva pealt lahkuda. Seejärel tabas teda hirm. Hirm üksijäämise ees. Pikka aega panid kõik tavapärased tegevused teda nutma. Näiteks käik toidupoodi, mille ajal äkki meenus, et enam ei olegi vaja kahele süüa osta. „See tõi esile nii suure kurbuse, et pisarad lihtsalt voolasid,“ räägib naine. Ta ei maganud mitu kuud ja söögiisu kadus ka täiesti. Tagantjärele asja hinnates on Merle mõistnud, kui suure kogemuspagasi see kriis talle andis. „Pärast seda hakkasin ma nägema päris elu,“ sõnab ta. Päris elu hulka kuulub ka teadmine, et selliseid lugusid, kus pikas ja päikeselisena näivas suhtes otsustab üks pool päeva pealt lahkuda, on palju rohkem, kui me eales arvata oskame. Just seepärast otsustas ta õppida ka kogemusnõustajaks ning ulatada abikäe saatusekaaslastele. Sest teab, et kõige paremini saab teist inimest aidata see, kes on midagi sarnast oma elus läbi elanud. Mida tähendab ühe naise jaoks pikaajalise kooselu lõppemine, kuidas oleks kõige parem selliseid olukordi lahendada ning kust leida elujõudu edasiminekuks, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
Mõttekoht, Osa 119: "Põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholiga lõpu tegemist"
25-10-2022
Mõttekoht, Osa 119: "Põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholiga lõpu tegemist"
„See oli minu õnn, et alkoholi tarbimine oli minu jaoks pigem harjumus kui füsioloogiline vajadus,“ lausub rahulolevalt kirjanik ja luuletaja Piret Põldver, kes ühel hetkel otsustas alkoholiga teha lõpparve. Lihtsalt niisama, heast peast. Piret lihtsalt nentis, et kogu tema täiskasvanuelu erinevaid üritusi on saatnud alkoholi tarbimine, sest see on meie kultuuris normaalne osa. „Samas on mulle alati tundunud, et alkoholi joomine pole kõige tervislikum tegevus,“ nendib ta. Seepärast otsustas ta ühel päeval katsetada, kuidas on siduda lahti sõpradega väljaskäimine klaasikesest veinist ja õllest. Ühena esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. "Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid," teab ta nüüd, esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. „Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,“ teab ta nüüd, et põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist. Et alkoholist loobumine ilma alkoholismita oli üsna keeruline, pani ta nii iseenda kui ka suure hulga inimeste kogemused samas vallas kirja raamatusse „Hoog“. Mida täpsemalt tähendas Pireti jaoks alkoholist loobumine ja mis juhtub inimese elus siis, kui ta ühel päeval otsustab, et enam ei joo? Ning kuidas üldse alkoholi tarbimine inimese elu võib mõjutada? Sellel teemal Naistelehe podcastis Mõttekoht mõtisklemegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
MÕTTEKOHT, osa 116: Armastust saab paarisuhtes üles ehitada alles pärast armumise üleminekut
04-10-2022
MÕTTEKOHT, osa 116: Armastust saab paarisuhtes üles ehitada alles pärast armumise üleminekut
”Armumisel pole armastusega midagi pistmist,” lohutab tänases Naistelehe podcastis ”Mõttekoht” pereterapeut ja psühholoog Karmen Maikalu, et ei maksa ehmuda, kui tekib tunne, et armumistunne on üle läinud. „Armumistunne on ajutine, kestes mõnest kuust paari aastani. See on asjade normaalne käik, kuigi vahel inimesed ehmatavad, et tunne läks üle ja armastus sai otsas“ lausub Karmen. Armumine peabki tema sõnul vaibuma, sest see on organismile väga suur koorem. ”Selle ajal on pulss laes ja vererõhk kõrge – nii pole ju võimalik pikalt elada, süda ei pea vastu,“ selgitab ta, et pärast armumist tekib nii-öelda normaalne elu tagasi. Alles pärast armumise üleminekut tekib inimestel võimalus hakata oma armastust ehitama. Või üksteisest distantseeruda – kõik oleneb sellest, kuidas omavahel sobitakse ning kui palju suhtesse panustatakse. „Paarisuhteks on vaja teadlikult aega võtta, kuigi see pole lihtne,“ rõhutab psühholoog lisades, et paarisuhte hoidmist ning hea partner olemist on võimalik õppida. Näiteks osaleda PREP koolitustel või lugeda eesti keeles ilmunud raamatut „Kuidas jääda abielus õnnelikuks? Toimiva paarisuhte käsiraamat“. Podcast’is räägime aga veel, kuidas paarisuhe ajas muutub, paarisuhte komistuskividest, millised on märgid, et viimane aeg on midagi ette võtta ning kuidas paarisuhet parandada. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.